Tomatitel on lehed kollasekirjud

Sel aastal on kasvuhoones mitut sorti tomateid kasvamas. Varajastel sortidel - ´Betaluxil´ ja ´Termal` - on lehed kollasekirjuks tõmmanud. Põhjust olen püüdnud küll kirjanduse abil välja selgitada, kuid üpris tulutult. Sarnase pildiga kattub mitu võimalikku häda, aga ma ise pean kõige tõenäolisemaks mingi toitaine puudust. Loogiline oleks, et kuna viljade moodustamise ajal on kaaliumit kõige rohkem vaja, on selle puudus, aga samas peaks nad nõgeseleotisveest oma kaaliumi kätte saama.

Mahedate soovituste järgi tuleks kasta virtsa- või sõnnikuleotisega (1:10), aga kuidas seda täpsemalt teha, pole aimugi. Pealtnäha tundub lihtne - segad kokku natuke sõnnikut ja palju vett, aga minul tekib kohe mitu küsimust. Kas ja kui kaua see segu peab seisma? Kas seisnud segu peab veel omakorda lahjendama? Kas kastmisel tuleb ära kasutada ka paks ollus või tuleb see tagasi sõnnikuhunnikusse visata? Köögiviljaraamatud nii peensusteni ei lähe ja üksikasju ei avalda.

Isegi kui nüüd õnnestub teada saada, mis aine puudus tomatitel on, võib tekkida probleeme selle toitaine leidmisega. Oletame, et tegemist on rauapuudusega - mis on täiesti võimalik, sest ka siis lähevad lehed kollakaks -, siis mis on see looduslik väetis, mis märkimisväärselt rauda sisaldab, ma ei tea. Kõige lihtsam oleks minna aianduspoodi ja osta tomativäetist, aga meil käib siin asi mahedalt ja mineraalväetised pole teema. Seda enam, kui seni on lambasõnniku ja mereadruga edukalt hakkama saadud.

Ahtalehine pojeng

Paeonia tenuifolia

Pildil on ahtalehine pojeng, mille kohta uurisin rottaimede tunni raames. Ise kasvatamiseni pole veel jõudnud, kuigi huvi on õhus. 

See allolev lill ei ole ahtalehine pojeng, ehkki teda selleks sageli ekslikult peetakse. See on hoopis Paeonia ×bergiana hort. ehk anomaalse pojengi ja ahtalehise pojengi aedhübriid, lihtsamalt öeldes rootsi pojeng. See olevat iseeneslikult 1920ndatel Stockholmis Bergiuse botaanikaaias tekkinud. Seda lille eristab ahtalehisest pojengist kõrgem kasv ja lillakmad õied, samuti veidi laiema hõlmaga lehed.

Nurmnelk

  

Dianthus deltoides

Nurmnelgi kohta uurisin rohttaimede tunni tarvis. Valisin selle lille, sest miskipärast on nelgid mulle meeltmööda - võimalik nõukogude inimese sündroom. Nurmnelk on tänuväärne lill, kuna laseb õiteilu kaua nautida - õitseb juunist septembrini.